Referaadi teemad ja koostajad
Terry Pratchett - Karl Indrek
Indrek Hargla - Harold, Marko, Sten
Isaac Asimov - Carolin, Anabel
Ray Bradbury - Margus, Sven, Martin
Veiko Belials - Hans Erich
George Orwell - Karl-Markus
Herbert George Wells - Henry
Karen Orlau - Mariann, Merle
Stephen King - Diana, Elina Margaret
vennad Strugatskid - Markus
Indrek Hargla - Harold, Marko, Sten
Isaac Asimov - Carolin, Anabel
Ray Bradbury - Margus, Sven, Martin
Veiko Belials - Hans Erich
George Orwell - Karl-Markus
Herbert George Wells - Henry
Karen Orlau - Mariann, Merle
Stephen King - Diana, Elina Margaret
vennad Strugatskid - Markus
tiitellehe_nidis.doc | |
File Size: | 30 kb |
File Type: | doc |
Referaadi koostamise juhend
_Mis on referaat?
Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut.
Millistest osadest referaat koosneb?
Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa.
- Tiitelleht
- Sisukord
- Sissejuhatus
- Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused)
- Kokkuvõte
- Kirjanduse loetelu
- Lisad (vajadusel)
• Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, juhendaja nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Vt altpoolt näidist.
• Sisukord – selle saab teha automaatselt
• Sissejuhatus – sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud, samuti on antud ülevaade töö ülesehitusest ja põhiallikatest, millele töös toetud.
• Referaadi põhiosa tuleb jaotada teemakohasteks peatükkideks ja alapeatükkideks.
• Kokkuvõte peaks olema sama mahuga kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest. Mõtle sellele, et inimene, kes pole su tööd läbi lugenud, peab kokkuvõttest kõige olulisema info kätte saama.
• Kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud!
Nõuandeid referaadi koostamisel
• Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis.
• Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks (Vahtre 1996). Seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks, st kasuta ka oma lauseid, mitte ainult viiteid.
• Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1.
• Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska leida asjalikke materjale, küsi minult nõu (nõu võib ka meili teel küsida).
• Referaadis kasutatakse reavahet 1,5
• Tähemärgid on 12 p suured, kirjastiil Times New Roman
• Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksus trükis.
• Allajoonimist referaadis ei kasutata!
• Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Enne pealkirja jääb 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti.
Maht
Sinu referaadi maht võiks olla 7-10 lk.
Materjal
Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokkuvõtet teha. Kasutama peab vähemalt 3 erinevat (erineva autoriga) materjali. Vähemalt 3 allikal peab olema võimalik nimetada autor. Internetimaterjale, mille autor pole teada, võib kasutada lisaks.
Viitamine
Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Kui kasutatakse teise autori materjale, siis on viitamine kohustuslik. Muidu minnakse vastuollu autorikaitse seadusega. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida.
Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Meie kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Oluline on see, et kogu töös viidatakse ühtmoodi!
• Kui viitad referaadi sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel.
• Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L. 1996)
• Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti.
• Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber (Kask 1998: 156), (Kuusik 2004: 215-219)
• Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata Albert Kuusik on märkinud (1989: 50), et…
Kasutatud materjalid
Kasutatud materjalidesse tohib panna ja peab panema vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja millele oled tekstis viidanud.
Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi.
Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja).
Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne – vastavalt järgnevusele allikate loetelus.
Kidron, A. 1997a. Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo
Kidron, A. 1997b. Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus.
Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo.
Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. – Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid.
Kello, K. 2002. Väike märgiatlas. – Haridus, nr 5, lk 56-57.
Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. – Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid.
Internetimaterjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Kui netimaterjalil pole autorit märgitud, tuleb panna mingisugune koondsõna (ka referaadi sees viitamisel).
Pappel, P. Põder.
URL= http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, 25. oktoober 2012
Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder.
URL= http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, 19. oktoober 2012
NB! Vikipeedia artikleid üldiselt teaduslikes töödes (sh referaatides) ei kasutata!
Loe lisaks eesti keele õpikust lk 24-27.
Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut.
Millistest osadest referaat koosneb?
Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa.
- Tiitelleht
- Sisukord
- Sissejuhatus
- Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused)
- Kokkuvõte
- Kirjanduse loetelu
- Lisad (vajadusel)
• Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, juhendaja nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Vt altpoolt näidist.
• Sisukord – selle saab teha automaatselt
• Sissejuhatus – sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud, samuti on antud ülevaade töö ülesehitusest ja põhiallikatest, millele töös toetud.
• Referaadi põhiosa tuleb jaotada teemakohasteks peatükkideks ja alapeatükkideks.
• Kokkuvõte peaks olema sama mahuga kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest. Mõtle sellele, et inimene, kes pole su tööd läbi lugenud, peab kokkuvõttest kõige olulisema info kätte saama.
• Kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud!
Nõuandeid referaadi koostamisel
• Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis.
• Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks (Vahtre 1996). Seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks, st kasuta ka oma lauseid, mitte ainult viiteid.
• Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1.
• Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska leida asjalikke materjale, küsi minult nõu (nõu võib ka meili teel küsida).
• Referaadis kasutatakse reavahet 1,5
• Tähemärgid on 12 p suured, kirjastiil Times New Roman
• Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksus trükis.
• Allajoonimist referaadis ei kasutata!
• Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Enne pealkirja jääb 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti.
Maht
Sinu referaadi maht võiks olla 7-10 lk.
Materjal
Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokkuvõtet teha. Kasutama peab vähemalt 3 erinevat (erineva autoriga) materjali. Vähemalt 3 allikal peab olema võimalik nimetada autor. Internetimaterjale, mille autor pole teada, võib kasutada lisaks.
Viitamine
Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Kui kasutatakse teise autori materjale, siis on viitamine kohustuslik. Muidu minnakse vastuollu autorikaitse seadusega. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida.
Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Meie kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Oluline on see, et kogu töös viidatakse ühtmoodi!
• Kui viitad referaadi sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel.
• Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L. 1996)
• Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti.
• Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber (Kask 1998: 156), (Kuusik 2004: 215-219)
• Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata Albert Kuusik on märkinud (1989: 50), et…
Kasutatud materjalid
Kasutatud materjalidesse tohib panna ja peab panema vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja millele oled tekstis viidanud.
Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi.
Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja).
Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne – vastavalt järgnevusele allikate loetelus.
Kidron, A. 1997a. Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo
Kidron, A. 1997b. Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus.
Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo.
Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. – Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid.
Kello, K. 2002. Väike märgiatlas. – Haridus, nr 5, lk 56-57.
Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. – Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid.
Internetimaterjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Kui netimaterjalil pole autorit märgitud, tuleb panna mingisugune koondsõna (ka referaadi sees viitamisel).
Pappel, P. Põder.
URL= http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, 25. oktoober 2012
Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder.
URL= http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, 19. oktoober 2012
NB! Vikipeedia artikleid üldiselt teaduslikes töödes (sh referaatides) ei kasutata!
Loe lisaks eesti keele õpikust lk 24-27.
Kirjandus 8. klassile
· August Kitzberg “Libahunt”
· 1 kriminaalkirjanduse teos
· 1 ulmekirjanduse teos (soovituslik nimekiri: http://igavigav.blogspot.com/2009/10/ulmeromaane-8-klassile.html)
· 1 teos uuemast eesti kirjandusest (alates 2002. a)
· 1 luuletuskogu eesti autorilt (1960-1980ndail ilmunud)
· Salinger ”Kuristik rukkis”
· Exupery “Väike prints”
· F.R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistseid jutte“ – valikul 2 muinasjuttu
· 1 kriminaalkirjanduse teos
· 1 ulmekirjanduse teos (soovituslik nimekiri: http://igavigav.blogspot.com/2009/10/ulmeromaane-8-klassile.html)
· 1 teos uuemast eesti kirjandusest (alates 2002. a)
· 1 luuletuskogu eesti autorilt (1960-1980ndail ilmunud)
· Salinger ”Kuristik rukkis”
· Exupery “Väike prints”
· F.R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistseid jutte“ – valikul 2 muinasjuttu
Tasemetööks kordamispunktid
* Käänamine, käänded (14 käänet koos küsimustega ainsuses ja mitmuses)
* Algustäheortograafia (nimi, nimetus, pealkiri)
* Lauseliikmed (alus, öeldis, öeldistäide, sihitis, määrus, täiend, lisand)
* Kirjavahemärgid
- koondlause (kooloni, mõttekriipsu, sidekriipsu ja komaga KL, kokkuvõttev sõna/fraas)
- rindlause (rindlause sidesõnad)
- põimlause (põimlause sidesõnad, küsivad sõnad)
- otsekõne (ja üte)
- otsekõnest kaudkõne
* Lauselühend
- -nud/-tud
- -des/-mata
- verbita lauselühend
* Kokku- ja lahkukirjutamine
- nimisõnade KLK
- tegusõnade KLK (liit-, ühend- ja väljendverbid)
- arvsõnade KLK (ühelised, tuhanded, miljonid lahku, -teist, -kümmend, -sada kokku)
- omadussõnade KLK (ne- ja line-liitelised sõnad jm)
* Leksikaalsed suhted
- sünonüümid (mõiste, näited)
- homonüümid (mõiste, näited)
- antonüümid (mõiste, näited)
* Tuletamine (tuletusliited)
* Lühendid (levinumad lühendid, nende kirjutamine)
* ÕSi kasutamine
* Algustäheortograafia (nimi, nimetus, pealkiri)
* Lauseliikmed (alus, öeldis, öeldistäide, sihitis, määrus, täiend, lisand)
* Kirjavahemärgid
- koondlause (kooloni, mõttekriipsu, sidekriipsu ja komaga KL, kokkuvõttev sõna/fraas)
- rindlause (rindlause sidesõnad)
- põimlause (põimlause sidesõnad, küsivad sõnad)
- otsekõne (ja üte)
- otsekõnest kaudkõne
* Lauselühend
- -nud/-tud
- -des/-mata
- verbita lauselühend
* Kokku- ja lahkukirjutamine
- nimisõnade KLK
- tegusõnade KLK (liit-, ühend- ja väljendverbid)
- arvsõnade KLK (ühelised, tuhanded, miljonid lahku, -teist, -kümmend, -sada kokku)
- omadussõnade KLK (ne- ja line-liitelised sõnad jm)
* Leksikaalsed suhted
- sünonüümid (mõiste, näited)
- homonüümid (mõiste, näited)
- antonüümid (mõiste, näited)
* Tuletamine (tuletusliited)
* Lühendid (levinumad lühendid, nende kirjutamine)
* ÕSi kasutamine
Raamatututvustus - esitlemise järjekord
21. mai
Elin Pesur
Kätriin Juhandi
Regina Getter Maajärv
Johanna Puntso
Rasmus Soonvald
Maria Parusk
Oliver Olev
Mariliis Muuga
23. mai
Maris Tamm
Aleksandra Bodrenkova
Mirjam Kalamees
Paula Eda Stoicescu
Grete Tiigiste
Carmen Kilvits
Geir Matkamäe
Liisa Fadejeva
23. mai
Helen Tammela
Valeri Krušinin
Kadri-Hebo Kukumägi
Anna Helena Liiv
Triinu Läst
Monika Varšavskaja
Olev Parts
Marta Lauri
Elin Pesur
Kätriin Juhandi
Regina Getter Maajärv
Johanna Puntso
Rasmus Soonvald
Maria Parusk
Oliver Olev
Mariliis Muuga
23. mai
Maris Tamm
Aleksandra Bodrenkova
Mirjam Kalamees
Paula Eda Stoicescu
Grete Tiigiste
Carmen Kilvits
Geir Matkamäe
Liisa Fadejeva
23. mai
Helen Tammela
Valeri Krušinin
Kadri-Hebo Kukumägi
Anna Helena Liiv
Triinu Läst
Monika Varšavskaja
Olev Parts
Marta Lauri
Raamatututvustuse juhis
PowerPointi vm esitluse jaoks mõtle läbi, mis järjekorras ja kuidas kõige huvitamalt ning ratsionaalsemalt teistele oma loetud raamatut tutvustada. Mõned pidepunktid abiks:
* raamatu pealkiri ja autor
* autorist veidi tausta (olulisim info lühidalt)
* raamatu ilmumisandmed, veidi tausta (nt guugeldage - äkki on selle kohta kuskil midagi põnevat arvatud vm, mõned blogis näiteks)
* lühikokkuvõte (pane siia kirja kõige olulisem punktide kaupa, kui võimalik, ära reeda lõppu ja kõige olulisemaid süžeekäike, sest teised tahavad ka äkki lugeda ja siis poleks enam huvitav)
* tegelaste iseloomustus detailsemalt
* stiilist lähemalt (argistiil, poeetiline, asjalik jne - iseloomusta lähemalt, too konkreetseid näiteid)
* keelekasutus (tutvusta keelekasutust - millist keelevarianti kasutatakse (argikeel, kirjakeel, murre, släng vm), too teosest konkreetseid näiteid)
* kellele see raamat sobiks, arutle, anna oma hinnang
* midagi põnevat, meeldejäävat, mis võtaks kokku selle teose kohta käiva info.
* jne
Soovitan tuhnida netis ringi - kindlasti mainitakse Sinu loetud teost mõnes blogis, ilmselt on ülal ametlikud raamatututvustused kirjastuse kodulehel jne. Põhiline, et Sa avaksid selle teose võimalikult laialt, kindlasti ära unusta enda arvamust koos põhjendusega.
Aega on 4-5 min, soovitan kodus häälega koos see esitlus läbi teha, siis oskad aega planeerida, palju ühe slaidi juures läheb. Slaide tehes ära kujundusega üle pinguta - pea meeles, et liigselt kujundatud esitlus võib hakata häirima ning sisu võib minna kaduma. Kindlasti jälgi värve, et Su tekst ikka hästi nähtav oleks - ära tapa taustavärviga oma teksti. Keeleliselt peab tekst olema korrektne ja asjalikus stiilis. Ma usun, et üle 7-8 slaidi pole mõtet teha, nii jõuad rahulikult ka juurde rääkida. Pea meeles ka seda, et suuline ettekanne ei tähenda lihtsalt slaidide mahalugemist, vaid pigem vabas vormis kommenteerimist.
Jõudu!
* raamatu pealkiri ja autor
* autorist veidi tausta (olulisim info lühidalt)
* raamatu ilmumisandmed, veidi tausta (nt guugeldage - äkki on selle kohta kuskil midagi põnevat arvatud vm, mõned blogis näiteks)
* lühikokkuvõte (pane siia kirja kõige olulisem punktide kaupa, kui võimalik, ära reeda lõppu ja kõige olulisemaid süžeekäike, sest teised tahavad ka äkki lugeda ja siis poleks enam huvitav)
* tegelaste iseloomustus detailsemalt
* stiilist lähemalt (argistiil, poeetiline, asjalik jne - iseloomusta lähemalt, too konkreetseid näiteid)
* keelekasutus (tutvusta keelekasutust - millist keelevarianti kasutatakse (argikeel, kirjakeel, murre, släng vm), too teosest konkreetseid näiteid)
* kellele see raamat sobiks, arutle, anna oma hinnang
* midagi põnevat, meeldejäävat, mis võtaks kokku selle teose kohta käiva info.
* jne
Soovitan tuhnida netis ringi - kindlasti mainitakse Sinu loetud teost mõnes blogis, ilmselt on ülal ametlikud raamatututvustused kirjastuse kodulehel jne. Põhiline, et Sa avaksid selle teose võimalikult laialt, kindlasti ära unusta enda arvamust koos põhjendusega.
Aega on 4-5 min, soovitan kodus häälega koos see esitlus läbi teha, siis oskad aega planeerida, palju ühe slaidi juures läheb. Slaide tehes ära kujundusega üle pinguta - pea meeles, et liigselt kujundatud esitlus võib hakata häirima ning sisu võib minna kaduma. Kindlasti jälgi värve, et Su tekst ikka hästi nähtav oleks - ära tapa taustavärviga oma teksti. Keeleliselt peab tekst olema korrektne ja asjalikus stiilis. Ma usun, et üle 7-8 slaidi pole mõtet teha, nii jõuad rahulikult ka juurde rääkida. Pea meeles ka seda, et suuline ettekanne ei tähenda lihtsalt slaidide mahalugemist, vaid pigem vabas vormis kommenteerimist.
Jõudu!
parandavead8.kl.doc | |
File Size: | 25 kb |
File Type: | doc |
8._kl_eesti_k_tasemet_kordamiseks.doc | |
File Size: | 20 kb |
File Type: | doc |